Üldiselt DROPSi mustritest ja tõlgetest

Käisin vaatasin soome keeleste teksti ja uskumatu, et kuidas niimoodi numbrid võivad teises keeles muutuda...

Kasvatada tuleb 6-6-6-5-5-5 korda, siis silmuste arv klapib 120-132-144-156-172.
Ning kui töö on 67-69-71-73-75-77 cm pikkune, alusta käeaukude tegemist.

Ehk nüüd klapib kõik

Lilly, saad sa eesti keelsesse tõlkesse ka parandused teha?

Aitäh, maarit!!!
Eks teinekord. kui on tõsine plaan kõik õpetuse järgi kududa, tuleb kõik keeled läbi lugeda ja siis mingi keskmine võtta :irv:
Ega midagi poleks juhtunud ka, kui silmuste arv ei oleks klappinud - veidi omaloomingut lihtsalt ja töö olekski omapärasem olnud :irv:

Originaalmustrid on norra keeles. Vaadake alati nende pealt numbreid, kui midagi ei klapi.

Tegin paranduse ja panin mustri ka Garnstudio lehele.
Drops 95-10 kleit

Minul on nüüd küsimus mütsi suuruse kohta. Õpetuses on antud suuruseks: üks suurus. Kuid, mis on siis see keskmine peaümbermõõt, mis on selle ühele suurusele aluseks võetud? Oma peaga mõtlesin, et äkki 56cm Teab keegi rohkem?
---------------------------------------------------
Kuid seda saab vist välja arvestada võttes aluseks 10cm silmade arvu ja loodavate silmade arvu
Ennem vaja ikka kisada, siis mõelda

Ma just tahtsin ka sulle öelda et vaata koetiheduse järgi, palju silmuseid tuleb.
Natuke tobe see "üks suurus" mütsi jaoks.

:irv: Otsin just kampsiku jaoks mustrit - ja enne kui jõuan ühe välja printida - leidsin, et printimise ajal on juba uus (ja parem?) lisatud.
sik-sakk ja tähemustriga jakk 115-7

Kahjuks ei jõudnud aga juhendi algusest just eriti palju kaugemale kui silma hakkasid riivama "Google" tõlkimisele omased väljendid ja ka apsud.
Näide: Loo 5,5 mm ringvarrastele ja kahe hele sinakashalli Alpaca lõngaga 222-222-274-274-274-326 s (sisaldab mõlema ääre 7 esiliistu silmust ).
Võiks ju olla lihtsas eesti keeles: võta Alpacat kahekordselt
Või siis:
Vaheta 1 lõnga Vivaldi + 1 lõnga Fabel vastu (= 2 lõnga) ja koo järgmiselt (esimene rida = töö PP): 7 esiliistu silmust ripskoes, skeem M.1 muster (= 26 s) järgmised 208-208-260-260-260-312 s (= 8-8-10-10-10-12 kordust) ja 7 esiliistu silmust ripskoes.
Milleks siin omastav kääne?

Ja kui nüüd juba natuke veel lisaks iriseda, siis põline eesti keele probleem: sõnade peale ja pärast kasutamine! Minul seostub kooliajast sõna "peale" kasutamine ikkagi millegi peale asetamisega. Kui mõeldakse ajalist järjestust, siis peaks ikka sõna "pärast" kasutama (ehkki - praegusel keele-vabaks-laskmise ajal on ehk seegi reegel vabaks lastud? - no lihtsalt häirib ).

Minu arvates on hea, et selliseid vigu märgatakse ja märgitakse. Nii tulevadki kõige paremini arusaadavad tõlked.
Ise parandan pidevalt sõpruskonna sõnu ehmuma-ehmatama ja keerama-pöörama väljenditega.

Retsete kirjutas:
sik-sakk ja tähemustriga jakk 115-7

Kahjuks ei jõudnud aga juhendi algusest just eriti palju kaugemale kui silma hakkasid riivama "Google" tõlkimisele omased väljendid ja ka apsud.
Näide: Loo 5,5 mm ringvarrastele ja kahe hele sinakashalli Alpaca lõngaga 222-222-274-274-274-326 s (sisaldab mõlema ääre 7 esiliistu silmust ).
Võiks ju olla lihtsas eesti keeles: võta Alpacat kahekordselt

Mustris kasutatakse 3 erivärvi Alpaca lõnga, siit ka värvi nimetus. Mitte lihtsalt kahekordne Alpaca

tegelinski kirjutas:

Retsete kirjutas:
sik-sakk ja tähemustriga jakk 115-7

Kahjuks ei jõudnud aga juhendi algusest just eriti palju kaugemale kui silma hakkasid riivama "Google" tõlkimisele omased väljendid ja ka apsud.
Näide: Loo 5,5 mm ringvarrastele ja kahe hele sinakashalli Alpaca lõngaga 222-222-274-274-274-326 s (sisaldab mõlema ääre 7 esiliistu silmust ).
Võiks ju olla lihtsas eesti keeles: võta Alpacat kahekordselt

Mustris kasutatakse 3 erivärvi Alpaca lõnga, siit ka värvi nimetus. Mitte lihtsalt kahekordne Alpaca

Siiski: milleks " ja" ? Ning kas tõesti on mustris kolme eri värvi "hele sinakashalli"?
Kas poleks selgem kui siis toodaks ära värvinumbrid?

Retsete kirjutas:

tegelinski kirjutas:

Retsete kirjutas:
sik-sakk ja tähemustriga jakk 115-7

Kahjuks ei jõudnud aga juhendi algusest just eriti palju kaugemale kui silma hakkasid riivama "Google" tõlkimisele omased väljendid ja ka apsud.
Näide: Loo 5,5 mm ringvarrastele ja kahe hele sinakashalli Alpaca lõngaga 222-222-274-274-274-326 s (sisaldab mõlema ääre 7 esiliistu silmust ).
Võiks ju olla lihtsas eesti keeles: võta Alpacat kahekordselt

Mustris kasutatakse 3 erivärvi Alpaca lõnga, siit ka värvi nimetus. Mitte lihtsalt kahekordne Alpaca

Siiski: milleks " ja" ? Ning kas tõesti on mustris kolme eri värvi "hele sinakashalli"?
Kas poleks selgem kui siis toodaks ära värvinumbrid?

Number oleks muidugi lihtsam, aga seda peab Lily käest küsima.

Kaisukas - sorry - aga mulle tundub, et just sina oled siinkohal väga solvunud. Vabandan - aga minu märkus ei olnud mõeldud kellegi suhtes isiklikult, vaid just selleks, et meie eestikeelsed tekstid oleks ikka eestikeelsed ja tõesti ei muutuks selliseks Google-tüüpi tõlgeteks. Ehk teisisõnu: tahaks ju kasutada meie toredate tõlkijate tööd ja mitte iga kord nende teksti igaks juhuks mõnest teisest keelest veel üle vaadata. Seda just põhjusel, et emakeelne tõlge pole eestlasele arusaadav.
Minu arust pole siin vaja solvuda, pigem peaks see olema ju kõigi foorumiliikmete unistus ja selle foorumi eesmärk (no ikka see, et eestikeelne tõlge oleks eesti keelne), millele kahjuks mitte-tõlkijad ei saa kuidagi muud moodi kaasa aidata kui tähelepanu sellistele asjadele juhtides (ehk teisisõnu virisedes/irisedes). Vastasel juhul pole ju üldse mõtetki tõlkida - eks?
Loomulikult ei tea ma, mis tingimused on teil tõlkimisel ette antud - võib olla tõesti ei tohi te midagi/sõnagi muuta?! Samas soomlased ei häbene sõnu ja ka lauseid juurde liita ning nende tekste lugedes ei teki masinliku toortõlke tunnet. Tahaks ju ka omas keeles sama tulemust - või olen ma selles osas erand?
Veelkord - palun mitte võtta seda isikliku solvamisena.

Siinkohal soovin kõigile tõlkijatele jõudu ja jaksu (ning julgust muuta algteksti sõnastust ilma sisu kaotamata )

Kuidas tõlgin mina - teen inglise keelsest copy ja wordi tekstprogrammi paste ja alustan tõlkima igat sõna, numbreid ei kustuta. Seda teen enamus öösel, muidugi see ei ole mingi vabandus aga päeval on vaja lastega ja majapidamistöödega tegeleda. Samas tahaks lastele midagi valmis kududa. Ja eesti keeles ei ole viieline. Olen seda õppinud ainult 3 aastat ja nö 10.-12. klassis. Põhihariduse sain venekeelses koolis.
Minu puhul on grammatilised õpetused/parandused alati teretulnud. Aga, et kuidas värve kirjutada see ei ole juba minu rida.
Ja tõesti- milleks siis üldse vaja tõlkida?
Ma juhuslikult internetis sattusin Garnstudio kodulehele ja rõõmustasin, et on olemas koht kus on mudelid ja õpetusid, kuidas, kui palju, kus kohas ja millega jne kududa. Selle pärast ka nii täpne värvide kirjeldus, et minusugune ei mõtleks, et mis värviga peab alustama ja mis edasi teha.

Aga Retsete - vaata siis kõik eesti keelsed mustrid üle ja tee parandused.

Loen seda arutelu ja pähe tulid sellised mõtted:
- omadest kogemustes tean, et võõrkeelest eesti keelde tõlkimisel ja vastupidi on väga kerge algkeele struktuuri kinni jääda
- minu jaoks on pigem oluline, et tõlge oleks arusaadav, mitte niivõrd selle keeleline korrektsus
- miks ei võiks keegi keelelise korrektuuri vabatahtlikult enda peale võtta

Ma olen keeletoimetaja poolt.

Retsete- loomulikult on kõik kommentaarid väga teretulnud. Tegelt võiks neid rohkemgi olla.
Ega me muidu tõlkeid paremaks ei saa!
Aga sellised märkused võib mulle privaga saata ja ma teen paranduse.


******************
Tavaliselt ma muudan enamus lauseid teiste tõlkeid üle kontrollides "suupärasemaks".
Täna läksin kergema vastupanu teed ja jätsin need lõngad nii nagu nad olid.
Sest olen märganud netist lugedes, et nii mõnigi kirjutab 2 lõnga koos või 2 lõngaotsa koos ja muud sellised imelikud väljendid.
Aga ma püüan siis edaspidi nad paremini kokku panna.
*****************

"Pärast" ja "peale".
Minuteada on sõna "peale" vabaks lastud. Kahjuks ei leidnud seda texti üles, et siia link panna.
Kus võimalik kirjutan ikka pärast, aga näiteks lauses : Peale kolme rida ripskoes, koo ...., kõlab nagu "peale" paremini.
Aga ju see siis ainult minu viga.

Aga me tõesti anname endast parima, et vältida kõiki võimalikke ja võimatuid vigu ning seetõttu ongi vaja tähelepanelike ja abivalmis tähenorijaid, kes need vead meile ka ette näitavad. Soovitavalt koos parandustega.

keelenõukogu otsuse "peale" ja "pärast" kohta leiab leheküljelt http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Keelekorraldus53-57.pdf

Meie tublidele tõlkijatele ütleks, et mitte kunagi ei saa kõigile meele järgi olla. Igaühe mustri lugemise oskus on erinev ja alati saab ju siit abi küsida,samas Dropsi lehelt ka ise kontrollida. Kui on tehnilised vead, siis loomulikult tuleb teada anda, sest nagu Kaisukas õieti mainis - ka tõlkijad on inimesed. Olgem tänulikud, et keegi on sellise suurepärase töö ette võtnud ja kas see gramatiline täius ongi peamine.

härm kirjutas:keelenõukogu otsuse "peale" ja "pärast" kohta leiab leheküljelt http://www.eki.ee/keeljakirjandus/Keelekorraldus53-57.pdf

See on neil ikka tõeliselt Saalomonlik otsus: vormi "peale" kirjakeeles kasutus sobilik, aga ajalise järjestuse väljendamiseks siiski soovitatav vorm "pärast".
No kui ka muud ei ole, siis vähemalt lõpukirjandi kirjutajad enam selle eest veapunke ei saa :irv:

Eesti keele grammatika oma võimaluste rohkuse pärast üks huvitavaim ju - ja kaasa aitabki see, et keeleteadlased ise muudkui vaidlevad ja ühisele otsusele alati ei jõutagi.
Neile saab aga kenasti vajadusel meili kaudu küsimusi esitada ja nad vastavad meeleldi , aga teeme seda ikka alles siis kui päris sõnasõjaks läheb
Nagu eelpool mainiti - tähtis ongi just see, et tekst oleks nii hästi ja arusaadavalt kui võimalik tõlgitud.

Mumm kirjutas:Eesti keele grammatika oma võimaluste rohkuse pärast üks huvitavaim ju - ja kaasa aitabki see, et keeleteadlased ise muudkui vaidlevad ja ühisele otsusele alati ei jõutagi.
Neile saab aga kenasti vajadusel meili kaudu küsimusi esitada ja nad vastavad meeleldi , aga teeme seda ikka alles siis kui päris sõnasõjaks läheb

pole küll selle teema asi, aga püüan veidi seletada.

üks põhjus, miks vaieldakse, on keele pidev areng. kui keel enam ei arene, on see surnud. mis aga arengu juures vaidlusi tekitab, on keele arenemise/muutumise põhjus. kui põhjus tuleb keele seest, siis kiidetakse muutus enamasti heaks, kui aga tuleb mujalt, st on võõrkeele mõju, siis püütakse võimalusel selle vastu võidelda. sageli tekitabki vaidlusi just see, et ei saada/osata kohe öelda, millest on muutus tingitud.

Nn vabaks laskmiste juures, mida siin ka juba mainiti, peetakse lisaks oluliseks seda, et "vabaks lastu" sobiks keele süsteemi ja et tegelik keelekasutus reeglitest liialt ei kaugeneks.

Kas keegi mõne hea ja mõnusa tõlke ka leidnud on (eesti keelse)? Hea meelega vaataks läbi mõne hea tõlke ehk on sealt edaspidiseks tõlkimiseks midagi kõrva taha panna.

Kas viga minus või mis, aga selle mustri juurest ei leidnud printimis-linki

Ja nüüd ka sellel?! Mis juthus?

Veebilehe kujundust on ümber tehtud ja kui vajaminevate lõngade-varraste nimekiri läheb liiga pikaks, siis kaovad need nupud ja lingid järgneva suure texti taha ära.
Loodetavasti parandatakse see peagi.

No et ka mul veab - niipea kui vaatan mingit mustrit - kohe leian miskit :irv:
Leidsin siis sedakorda sellise asja ( DROPS Extra number 0-614) :
Suurus: 13/14 aastat - S - M-L - XL - XXL - XXXL

Lõng: Garnstudio DROPS KARISMA 50 g/100 m
600-700-750-800-900-1000-1100 g värv nr 01, naturaalvalge

Ehk: suurusi on 6, aga lõngakoguseid 7. Kas ma olen midagi kahe silma vahele jätnud? (muide - ka soomlastel sama ).