Käsitöö hinnad.

Mina tahan nt vahete-vahel "kommiraha" teenida oma asjadega nt... Et no mis kasu neist raamatutest siis on, kui sealt mitte midagi "ärilistel eesmärkidel" kasutada ei tohi?!
Ma ei tee asju masstoodanguga, vaid noh mõningaid...

täpselt minu mõtted, Emmaliine
Olgu nende seadustega, kuidas on - viisakus ja austus teiste loomingu suhtes peab jääma!!

rion kirjutas:Mina tahan nt vahete-vahel "kommiraha" teenida oma asjadega nt... Et no mis kasu neist raamatutest siis on, kui sealt mitte midagi "ärilistel eesmärkidel" kasutada ei tohi?!
Ma ei tee asju masstoodanguga, vaid noh mõningaid...

Novot ja siit tuleb üks asi veel. Kust maalt hakkab masstoodang? Minu loogika ütleb, et kui teed rohkem kui üks, siis on juba hulk, seega... .

Samas ma kõiki asju ju otseselt kuskil ei müüta. Keegi näeb miskit ja tahab ka ja siis veel vbl 1-2.
Aga segane on see värk tõesti ja vajaks kõvasti uuenduskuuri.

Emmaliine kirjutas:Seega jõuan mina isiklikult tagasi alguseni, et kõik algab suhtumisest. See, et tuleb austada teiste loomingut ja et kui sa ikka nägid seda asja kuskil ja tegid teise värviga, muutsid vaid ühe jupi seal, kuid silmnähtavalt on see sarnane algsega, siis sa oled nii aus, et viitad algallikale. Et näe, algidee sain siit, omapoolsete muudatustega. Seda nimetan mina elementaarseks lugpidamiseks teise inimese suhtes ja ma isiklikult püüan sellest lähtuda. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi tuleb "viibutab mu nina all" oma disaineri "õigustega", ise ei teagi, mis tegelt ta õigused on.

Olen ma väitnud, et see teema vajalik poleks. Mulle hirmsasti meeldiks, kui kõik oleks selge ja eksisteeriks mingid üheselt võetavad reeglid. Paraku olen ma vist piisavalt rumal inimene, et pole siiani aru saanud kuidas asjad täpselt käima peaks. Oma kommetaariga tahtsingi öelda, et ei oska sõnagi sekka öelda, kuid kui lugedes targemaks saaks, oleks hirmus tore.

IT-s oli kunagi samal teemal pikk arutelu. Teema siiani üleval, kuid kas selle läbi lugemine midagi selgemaks teeb? Mulle mitte. Lõppkokkuvõttes jõuavad kõik selleni, et asi on suhtumises. Mina ka. Siiani muudele järeldustele jõudnud ma pole. On inimesi, kelle jaoks on viitamine elementaarne, kuid on ka neid, kelle jaoks mitte .

Emmaliine kirjutas:Seega jõuan mina isiklikult tagasi alguseni, et kõik algab suhtumisest. See, et tuleb austada teiste loomingut ja et kui sa ikka nägid seda asja kuskil ja tegid teise värviga, muutsid vaid ühe jupi seal, kuid silmnähtavalt on see sarnane algsega, siis sa oled nii aus, et viitad algallikale. Et näe, algidee sain siit, omapoolsete muudatustega. Seda nimetan mina elementaarseks lugpidamiseks teise inimese suhtes ja ma isiklikult püüan sellest lähtuda. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi tuleb "viibutab mu nina all" oma disaineri "õigustega", ise ei teagi, mis tegelt ta õigused on.

Nõustun sinuga 100%. Ja kes tahab teada, mis asi on tegelikult toote disain, mingu ja õppigu. Sellised erialad on meil ülikoolides täiesti olemas.
Austan väga neid, kes oskavad luua. Mustri autorile viitamine on elementaarne, samas ju suhteliselt uudne asi. Meie ajal ju koolis sellist asja ei õpetatud.
Aga kui ikka tehakse mingi lihtne triibuline kampsun ja siis peetakse ennast jubedaks disaineriks, no andke andeks.

Asi on suhtumises - igaüks suhtub ju erinevalt

rion kirjutas:Ma ütleks, et see värk on selge nagu seebbivesi

Disainiasjade puhul olen kuulnud räägitavat "kasulikust mudelist" (patenti polevat mõtet võtta). Aga täpsemalt ma ei tea.
Sügisel oli Tartust sarnastel teemadel mingi loeng. Oleksin tahtnud isegi sellest osa võtta, aga see oli vist osaliselt inglise keeles...

Kasuliku mideli võib oma asja peale võtta igaüks. Patendiamet ei kontrolli, kas päriselt see asi on enne olemas olnud, kas see on innovaatiline jne. Kui aga mina leian, näiteks netist, samasuguse asja, mis on üles laetud enne kasuliku mudeli registreerimist, siis jääb taotleja kasulikust mudelist ilma. Kulusid ja riigilõivu talle loomulikult keegi tagasi ei maksa. Rahvuslike motiividega ja käsitöös kasutatavate üldteadmiste peale on seda ka väga mõtetu võtta.

Kunagi üks kitsepiimaseepide tegija meil Eestis taotles kasuliku mudeli, sai ka selle. Kahjuks jäi ta sellest sellisel kujul ilma, kuna seepe ja piimaseepe on siin tehtud ajast-aega. Neti kaudu välismaalt leiab piimaseepide retsepte veel suurema hulga. Lõppkokkuvõttes, ei tohi teha täpselt samade grammidega toodet. Kui ma olen proffessionaal, olgu siis seebikeetmises või kudumises, siis ma olen mõtlemisvõimaline ja suudan asju muuta.

Eestis aga tõesti oleks ilus, kui mõni väga väljapaistev käsitöökunsti toode turule tuleb ja sellest keegi teeb edasiarenduse, siis oleks algautorile ka viide.
Näiteks: Kas Sa tead Maru mütse? Meie oleme Marust inspiratsiooni saades, teinud midagi veel paremat. Meie mütsid on kootud 100% naturaalsetest lõngadest ning kaunistatud loodusliku klaasi ja poolväriskividega. Poolvääriskivid aitavad Sul ellu viia oma unistusi ja soove.
Kindlasti ei tohi aga ma oma mütsile panna "Maru mütsid", see oleks juba kaubamärgi vargus.

Aga nagu ma juba enne ütlesin, ise käsitööd ei müü ja võin siin teoretiseerida pikalt.

Ega minagi ei müü, vähemalt mitte võõrast "loomingut", aga asi ongi minu jaoks põhimõttes. Ja nt kui ma leidsin buduaarist ilmselgelt minu lendurimütsi jäljendid, mida autor omaloomingu pähe müüs, siis ma kirjutasin sellele müüjale ja uurisin tema nö autoriõiguseid. Kui ta tõesti oleks olnud nende asjade autor, siis ta poleks oma müügikuulutust maha võtnud. Minu eesmärk polnudki see, et näe, mina olen selle autor, nüüd ei või keegi seda teha. Minu jaoks oli asi põhimõttes, et kui sa teed 1:1-le kellegi ideed, siis ole viisakas ja viita sellele, mitte ei reklaami oma disainina seda.

Helen, see just oligi kasulik mudel, mis ka mulle pakuti . Ja selle asja algne idee on patenteeritud. Aga minul teised materjalid, seega on patenteeritud ikka teine asi. Ennem ütlesingi valesti. Sorry.

Ja need sinu mütsid, mis on parendatud, see just ongi toote disain. Siin ju tegid paljud kuulereid ja kõik olid happyd. Enamus muutis originaale, kuigi idee ju kuulus neile norrakatele. Pole midagi parata, inimesed on andekad. Ja usun, et need norrakad on üliõnnelikud, et on valminud nii palju erinevaid ja kauneid tooteid nende idee põhjal.

Emmaliine kirjutas:
Seega jõuan mina isiklikult tagasi alguseni, et kõik algab suhtumisest. See, et tuleb austada teiste loomingut ja et kui sa ikka nägid seda asja kuskil ja tegid teise värviga, muutsid vaid ühe jupi seal, kuid silmnähtavalt on see sarnane algsega, siis sa oled nii aus, et viitad algallikale. Et näe, algidee sain siit, omapoolsete muudatustega. Seda nimetan mina elementaarseks lugpidamiseks teise inimese suhtes ja ma isiklikult püüan sellest lähtuda. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi tuleb "viibutab mu nina all" oma disaineri "õigustega", ise ei teagi, mis tegelt ta õigused on.

Õige, kõik algabki suhtumisest. Aga üks asi on kellegi tööst inspiratsiooni saada , selle inspiratsioonipuhangu tulemusena miskit luua. Teine teema on aga see, kui võetakse juba konkreetselt teise inimese tehtud skeemid, mida teinekord on mitu lehekülge, muudetakse seal miskit natuke ja siis esitatakse oma loominguna.

Kas keegi mäletab veel seda hüüdlauset minevikust: "Kunst kuulub rahvale!" ?

See selleks aga ega me selle järele tegemise ja müümise vastu niikuinii ei suuda võidelda. Inimesi on ikka igasuguseid. Mina pooldan mustri loojatesse lugupidavt suhtumist.

Kuulerite idee ei kuulunud neile norrakatele, nemad tegid need lihtsalt kuulsaks (minu arusaamine asjast).
Ravelrys ringi tuhnides, leidsin paar aastat varasema kuupäevaga kuulereid.

Leidsin netist ühe laheda kaeluse. Tegin sellest edasiarenduse - mütsi. Silmi on sel palju rohkem, tagant kokkuheegeltatud, serv üle heegeldatud jne... <- on see juba uus toode? (blogis mul nagunii link algsele asjale, kust idee sain).

Hayley kirjutas:

Emmaliine kirjutas:
Seega jõuan mina isiklikult tagasi alguseni, et kõik algab suhtumisest. See, et tuleb austada teiste loomingut ja et kui sa ikka nägid seda asja kuskil ja tegid teise värviga, muutsid vaid ühe jupi seal, kuid silmnähtavalt on see sarnane algsega, siis sa oled nii aus, et viitad algallikale. Et näe, algidee sain siit, omapoolsete muudatustega. Seda nimetan mina elementaarseks lugpidamiseks teise inimese suhtes ja ma isiklikult püüan sellest lähtuda. Mulle lihtsalt ei meeldi, kui keegi tuleb "viibutab mu nina all" oma disaineri "õigustega", ise ei teagi, mis tegelt ta õigused on.

Õige, kõik algabki suhtumisest. Aga üks asi on kellegi tööst inspiratsiooni saada , selle inspiratsioonipuhangu tulemusena miskit luua. Teine teema on aga see, kui võetakse juba konkreetselt teise inimese tehtud skeemid, mida teinekord on mitu lehekülge, muudetakse seal miskit natuke ja siis esitatakse oma loominguna.

Täpselt minu mõte. Selleks, et mustrit omaloominguna esitada peaks see originaalist vähemalt 2/3 erinema ja esmapilgul ei tohiks ta nö äratuntav ollagi

rion kirjutas:Kuulerite idee ei kuulunud neile norrakatele, nemad tegid need lihtsalt kuulsaks (minu arusaamine asjast).
Ravelrys ringi tuhnides, leidsin paar aastat varasema kuupäevaga kuulereid.

Leidsin netist ühe laheda kaeluse. Tegin sellest edasiarenduse - mütsi. Silmi on sel palju rohkem, tagant kokkuheegeltatud, serv üle heegeldatud jne... <- on see juba uus toode? (blogis mul nagunii link algsele asjale, kust idee sain).

Nii on ju enamus mustritega, nende loojad ei ole inimesed, kes end nii nimetavad. Hakkasingi mõtlema, et need polnudki norrakate loodud päriselt . Marugi ju tõi need nupud vaid uuesti kasutusse.
Hayley, nõustun sinuga, et kellegi mustrit enda omaks nimetada, pole korrektne. Tegelikult ju on nii, et kui mulle nt Ravelrys miski meeldib, siis teen selle ja viitan ka rõõmuga autorile. Mittemeeldivat asja ju ei teegi.
Samas nõuda, et mustris mitte midagi muuta ei tohi, on nonsens. Egas ma ju siiski ennast autoriks dituleeri, kui olen kolm nuppu juurde kudunud.

Hayley kirjutas:
Õige, kõik algabki suhtumisest. Aga üks asi on kellegi tööst inspiratsiooni saada , selle inspiratsioonipuhangu tulemusena miskit luua. Teine teema on aga see, kui võetakse juba konkreetselt teise inimese tehtud skeemid, mida teinekord on mitu lehekülge, muudetakse seal miskit natuke ja siis esitatakse oma loominguna.

Hmm... aga see Emmaliine poole kirjeldatud olukord ei ole ju seesama, mida sa, Hayley, kardad?

Emmaliine kirjutas:
...et kui sa ikka nägid seda asja kuskil ja tegid teise värviga, muutsid vaid ühe jupi seal, kuid silmnähtavalt on see sarnane algsega, siis sa oled nii aus, et viitad algallikale. Et näe, algidee sain siit, omapoolsete muudatustega.

Kas selline olukord oleks sulle vastuvõetav?

Küsin, sest olles siin mõne kuu jooksul neid arutelusid jälginud tunnistan, et ma ei tea, kas julgeksin üldse sellistest üritustest osa võtta. Äkki mu oskused ei ole piisavad, et autori juhendeid piisava korrektsusega täita? Ja pealegi, lolli ja loomingulisena nagu ma olen, kipuvad asjad minu käes mõnikord oma elu elama. No ma ei tea, kas ma mõne kampsuni olen kunagi suutnud viimse silmani juhendikohaselt teha. Ikka läheb mõni kasvatamine rida hilisemaks või varasemaks vms. Koetihedusest tingitud muudatustest ma parem ei räägigi, nendeta ei saaks ju. Jah, minu aus meel tahaks väga viidata algallikale. Aga kui tuleb välja, et ma sellega hoopis solvan autorit?
Et siis parem mitte käsitööd teha või kui teha, siis hästi vait olla, kuni oskused võimaldavad täpset kopeerimist?
Ja mida siis teha, kui kangesti tahaks need kolm nuppu kusagile juurde panna? Või kampsuni allääre pitsi ka varrukaservas kasutada?
Ausõna, mina olen nõutu. Kurb ka.

Laanelill- kui kõik vaid kopeeriksid teiste töid, siis esiteks oleks see maailm mitmemiljoni idee võrra vaesem; teiseks mina viskaks siis vardad nurka. Ausalt. On väga vähe asju, mida ma olen õpetuse järgi 1:1-le teinud. Enamasti ma ei viitsigi suusõnalisi õpetusi rida-realt järlgida vaid rihin vaid üldisemas plaanis. No sallid on teine asi- mul lihtsalt pole piisavalt kogemust ise improviseerimiseks, aga see-selleks. Appi, kui tõesti oleks selline seadus olemas, mis keelaks mul omaloomingut mingi õpetuse juures teha, ma siis üldse ei olekski käsitööga nii sinapeal. See oleks ikka kohutav ahistamine. õnneks, nii see ei ole ja katsugu keegi mulle öelda, et näh, sa ei teinudki rida realt minu õpetuse järgi .

Seega, Laanelill, tee nii nagu sina tahad ja mitte ükski seadus ega ka autor ei saa sulle öelda, et sa ei või improviseerida . See ongi just see kõige suurem mõnu, minu arvates .

laanelill kirjutas:Küsin, sest olles siin mõne kuu jooksul neid arutelusid jälginud tunnistan, et ma ei tea, kas julgeksin üldse sellistest üritustest osa võtta. Äkki mu oskused ei ole piisavad, et autori juhendeid piisava korrektsusega täita? Ja pealegi, lolli ja loomingulisena nagu ma olen, kipuvad asjad minu käes mõnikord oma elu elama. No ma ei tea, kas ma mõne kampsuni olen kunagi suutnud viimse silmani juhendikohaselt teha. Ikka läheb mõni kasvatamine rida hilisemaks või varasemaks vms. Koetihedusest tingitud muudatustest ma parem ei räägigi, nendeta ei saaks ju. Jah, minu aus meel tahaks väga viidata algallikale. Aga kui tuleb välja, et ma sellega hoopis solvan autorit?
Et siis parem mitte käsitööd teha või kui teha, siis hästi vait olla, kuni oskused võimaldavad täpset kopeerimist?
Ja mida siis teha, kui kangesti tahaks need kolm nuppu kusagile juurde panna? Või kampsuni allääre pitsi ka varrukaservas kasutada?
Ausõna, mina olen nõutu. Kurb ka.

Kui sa kood endale või oma lähedastele , koo juurde nuppe või korda mustrit, mida iganes. Koo või kolmest erinevast asjast üks. Teine teema on see,kui sa võtad juba kellegi teise poolt kirja pandud mustriskeemid, muudad seal natuke miskit ja siis esitad seda enda omana või selle järgi kootud asju omaloominguna.
Ma küll ei tea, mis "üritust" sa silmas pidasid, millest sa ei julgeks osa võtta.
Kui ma viisin hiljuti läbi rätiku "salakudumist" , siis pilluti mu suunas üsnagi sapiseid märkusi, andmata endale aru, et see salakudumine on täiesti vabatahtlik tasuta üritus. Kui juba alguses muster ei meeldi, siis ei ole vaja ju kududa, mitte hakata sõimama mustri tegijat .Mina ei teinud seda mingitel kasu saamise eesmärkidel, peale selle et sain juurde palju toredaid tuttavaid. Tulin veel paljudele vastu ja lisasin hilinemisega nimekirja. Isegi kui "üritus" hakkas juba lõppema, sai mõni vahva kuduja mu käest mustri. Aga ma sain ka kirju, kus lausa nõuti, et ma pean andma, et mul oleks nagu kohustus seda teha.Ja need , kes koos minuga kudusid, ükski ei kurtnud, et ma oleks kui kubjas piitsaga kõrval seisnud . Nendele vahvatele kudujatele korraldaks iga kell samalaadse ürituse.

Mina ootan seda üritust küll pikisilmi

aet10a kirjutas:Ja kes tahab teada, mis asi on tegelikult toote disain, mingu ja õppigu. Sellised erialad on meil ülikoolides täiesti olemas.
Austan väga neid, kes oskavad luua. Mustri autorile viitamine on elementaarne, samas ju suhteliselt uudne asi. Meie ajal ju koolis sellist asja ei õpetatud.
Aga kui ikka tehakse mingi lihtne triibuline kampsun ja siis peetakse ennast jubedaks disaineriks, no andke andeks.

Minu meelest oskavad just nö õppinud disainerid väärtustada lihtsat disaini ehk et üks triibuline kampsun võib endas kanda tugevat disaini. Võtkem kasvõi Marimekko toodang või siis näiteks see "tavaline" joogiklaas. Enam lihtsamat joogiklaasi ei saagi vist olla aga ometi on just need proportsioonid, kuju jm. mis teevad temast nn disainiobjekti
Koepinnad ja -mustrid pole autorikaitseobjekt, nagu noodid või tähedki. Viis, kuidas nad on kokku pandud, teeb nendest unikaalse teose.
Minu meelest on kogu see asi üsna lihtne - kui sa ise tead, et oled oma asjad ise välja mõelnud, siis pole ju midagi karta. Kui tead, et oled kuskilt tugevat inspiratsiooni saanud, siis viita. Ikka oma südametunnistusest peab lähtuma. Ja ma ei usu, et kellelgi on mingi suur probleem kui sa teed tema juhendi järgi mõned asjad müügiks (nagu nt Rion räägib). Probleem tekib siis, kui see sama disainer tahab samuti oma toodet müüa ja kui nad nt kuskile laadale kõrvuti lettidele satuvad
Mõned asjad on lihtsalt väga isikupärased ja paistavad silma. Minu vanaema küll selliseid kindaid ei teinud, nagu Marul on, kuigi ka tema kudus mu kinnastele ja mütsidele mummusid

No ütleme, et maitse asi, mida nüüd just disainiks pidada. Sel juhul oleme me kõik siin disainerid.

Hayley - Mul on väga kahju, et oled haiget saanud.
Kahjuks on inimesi igasuguseid. Vähemalt mina pean endale ikka aegajalt meenutama, et enamasti inimesed siiski ei taotle halba, kui mõni ütlemine või tegu halvasti välja kukub. Kirja teel on emotsioone kerge vääriti mõista jne.

Imetoreda müstilise roosisalli salakudumisest ma osa ei võtnud, liiga palju oli sel hetkel kiireid kingitegemisi ees. Siiamaani õhkan igatsevalt neid iludusi vaadates, sest muster on tõepoolest imeline! Loojale kuulub minu siiras austus ja imetlus!


Kudumise nagu ka muu käsitöö osas naudin tõesti loomingulisust. Kus on kunsti ja käsitöö piir, selle üle ma parem isiklikust vaatenurgast ei arutleks, sest ennast kunstnikuks või disaineriks nimetada ei oskaks ma kuidagi. Mm... olgu, "hobikunst" võibolla mõne asja puhul isegi sobiks, teen ju aegajalt ka siidimaale ja muud sellist toredat. Minu kudumid on aga kõik hästi-halvasti juhendijärgsed või millestki inspireeritud või millegi tuletised. Sallikunstis olen eriti algaja ja improviseerida ei oska. Noh, lihtsale põhiosale lihtsa äärepitsi kombineerimisega saan hakkama, nagu ka labakindale mustrikirja sobitamisega. Seda autoritööks või kunstiks nimetada oleks ju lausa imelik. Seega autoriõigustele ma niikuinii ei pretendeeri. Austan tõelisi tegijaid ja olen veendunud, et enda nimega nimetatud looming peaks ikka tõeliselt originaalne olema.

Aga murelik olen ikka. Sest kui ükskord peaks saabuma see kena päev, mil mõni minu näppude vahelt tulnud asjake osutub mitte päris vajalikuks mulle endale, tütardele, emale, sõbrannale... ja tekib mõte, et äkki tõesti võtaks selle kaasa näiteks käsitöölaadale või paneks Isetegija foorumi oksjonile? Aga võibolla just juhtus, et selles kudumis, mida algselt plaanisin endale või oma lähedastele kududa, on nüüd mõni pisike muudatus sees. No näiteks kusagil on nupuke rohkem või vähem. Ju ma ise peaksin sel juhul tulemusega ikkagi rahul olema, muidu ma teda ju näidata-pakkuda ei tahakski. Minu süda tahaks sel juhul ikkagi kangesti viidata algallikale. Oh, lõppeks kasvõi niiviisi, et panen kudumi juurde andmetele lisaks pildikese (lingi) originaaliga, millest inspiratsiooni olen saanud.
Palun-palun, austatud kudumisloomingu autorid, kinnitage mulle, et selline teguviis ei oleks teile solvav!



Terapeudina saan hästi aru, et meil kõigil on omad emotsionaalsed teravnurgad, mis meie reageeringuid mõjutavad. Igaühel natuke omamoodi, aga raskeks teevad need meie elu ikka. Õnneks on meil elu jooksul võimalik ikka ja jälle oma murekohtadega kohtuda ning neist vabaks saada. Saan selles osas abiks olla, terapeudi või saatjana emotsionaalsel siserännakul



Lähen nüüd ise ka oma emotsioonidega tegelema

Teema on siin päris kuumaks läinud....mina ka seda meelt et kui teen mingi õpetuse järgi, näiteks garnstudio lehelt mingi mudeli järgi ja panen oma blogisse üles,siis ma alati viitan kuskohast olen õpetuse/mustri/idee saanud ja kui näiteks annan selle toote laadale müügiks, siis otsjale tuleks see kaada pakkida vastava infolehega,et mina (näiteks Kirzika) olen küll töö teostaja aga muster saadud sealt ja sealt...onju lihtne tegelt.

kui mõtlen ise täitsa oma peaga midagi välja..tõesti oma mustrikombrinatsiooni või midagi...(mitte paar rida või silmust) siis võin disainimise au endale saada.

Tegelikult on lihtne! Südametunnistus on hea asi. Kes ei kuula oma südametunnistust ja tahtlikult teiste mustreid ja ideid enda omana presenteerivad, nende mihklipäev ei jää tulemata!
Igale teole järgneb tagajärg..alati. (headel tigudel on kõik hää)

Kas ostaksite seda mustrit?

Helikene kirjutas:Kas ostaksite seda mustrit?

Mina ei ostaks